Saatse nulk

Üldiseloomustus

Saatse, varasemalt Saatserinna nulk on nime saanud vene keelest – Zatšerenje. See omakorda on tekkinud üldnimest tšeren, mis tähendab tamme. Zatšerenje tähendab tammikutagust. Saatse nulga keskuseks on samanimeline kirikuküla, ainus Setomaal.

Saatse kirikutähtpäevadest üks erilisemaid on Päätnitsapäev, mis on tuntud üle kogu Setomaa. Sellel päeval elustub vana traditsioon – kirikust kantakse välja kivirist, millele omistatakse imettegevat mõju. Legend räägib, et rist leiti kiriku kohalt koos pühase Paraskevaga. Tõbede ja õnnetuste korral võeti rist kirikust välja ning kanti seda vastupäeva ümber kiriku. Haiged ja tõbised tunglesid ümber risti ja püüdsid seda korrakski puudutada. Pärast ristikäiku mindi lähedaste haudadele einestama. Sel päeval olid Saatsesse tulnud ka kerjuslaulikud, kes laulsid surnute mälestuseks laule ja said selle eest toitu, mida pühale tulijad kodust kaasa olid võtnud.

Inimkond on aegade algusest elanud pidevas enda proovilepaneku tuhinas. Me kompame pidevalt nii füüsilisi kui ka vaimseid piire. See, mis näis veel mõni aeg tagasi ilmvõimatu, on teoks saanud. Me jookseme ja ujume järjest kiiremini, hüppame kõrgemale ja kaugemale ning suudame seletada väga keerulisi nähtusi ja teha uusi avastusi. Siiski on lugematud põlvkonnad enne meid ja tõenäoliselt ka meie järel sunnitud moel või teisel tõdema, et midagi uut ei ole enam võimalik leiutada. Ja just siis, kui tundub, et kõik on lõplikult valmis, toimub korraga uus läbimurre või avastus. Niisiis võib teadlikkus iseenda piiratusest aidata meil kogeda piiride välist, sunnib meid arenema ja lahendusi otsima.